Kui esimesed Eesti Raamatu tööpere soovitused on sulle juba inspiratsiooni andnud, siis nüüd on aeg avastada järgmised raamatud, mis sobivad ideaalselt suvepäevadesse ja -õhtutesse. Meie järgmised kolleegid on valinud sulle soovitamiseks teosed, mis on neid kaasa haaranud või lihtsalt mõnusat lugemisrõõmu pakkunud. Siin leidub sulle lugusid nii rahulikuks puhkusehetkeks, pikemaks suviseks nädalavahetuseks kui ka õhtuteks, mil tahaks end mõne hea raamatu seltsis täielikult välja lülitada.
Head lugemist!
Olen alati arvanud, et suvi on aeg kergema kirjanduse lugemiseks. Kuid vihmase ilmaga ja vabal päeval oleks ehk sobilik ette võtta ka mõni sügavam teos. Minu selle aasta valituks osutus Nobeli auhinnaga pärjatud Peruu kirjaniku Mario Vargas Llosa ajalooline romaan „Soku pidulaud“ („La fiesta del Chivo“, 2000), mis käsitleb Dominikaani Vabariigi diktaatori Rafael Trujillo (hüüdnimega Sokk ehk El Chivo) despootlikku hirmuvalitsust ja selle langust. Romaani sündmustikku kannavad kolm tegevusliini, mis põimuvad erinevate vaatenurkade ja ajahetkede tasandil. See on mõjus psühholoogiliselt sügav ja detailne sissevaade diktatuuri olemusse, hirmuõhkkonda ja võimu hävitavasse mõjusse. Raamat käsitleb ka reetmist ja sellele vastanduvat ülimat ustavust, mälu ja unustamist. Kui kaugele võib minna diktaator
oma võimu säilitamiseks? Aga tema soosingut kaotav alluv oma positsiooni hoidmiseks? Kuidas kukutada diktaatorit, kel on täielik kontroll kogu riigi üle?
„Soku pidulaua“ muudab eriti paeluvaks teadmine, et see põhineb suures osas tegelikult toimunud sündmustel, millele kirjanik on lisanud põneviku noote – see teeb raamatust köitva lugemisvara kõigile, kes hindavad tipptasemel kirjandust. Siin saavad kokku kirjaniku ja teda vahendanud tõlkija meistriklass ja tulemuseks on paeluv poliitiline põnevik, tõeline maiuspala ajaloolise kirjanduse austajatele, omamoodi hoiatusromaan, mille lugejale avaneb pelutav ja ühtlasi paeluv vaade diktaatori ja ta lähikondsete mõttemaailma.
Piret Lemetti, tõlkekirjanduse valdkonna juht
Nagu sääsed, grill ja ujumine, kuulub suve juurde loodetavasti ikka armastus ka. Romantiliste põnevike austajail tasub tutvust teha Liisi Raametsa „Moon Valley“ sarjaga, mille kuues osa „Purunev tõde“ jätkab Chrisi ja Racheli imelise armastuslooga, aga milles, nagu selles sarjas ikka, on piisavalt palju ka põnevust ja ootamatuid pöördeid. Samuti tasub peagi raamatupoodidest otsida sama kirjaniku uue sarja „Tequila Sunrise“ avaraamatut „Enne päikesetõusu“, et saada tuttavaks Vanessa ja Beniga. Liisi raamatud sobivad nagu valatult randa või suveõhtuseks mõnusaks ajaviiteks. Martin Walkeri „Laip lossikaevus“ on politseiülem Bruno sõpradele samuti tore suvine maiuspala. Ja miks mitte ka uutele lugejatele, kellele meeldib muhekrimi, sest uurimise taustal võib lugeja end kujutleda idüllilise Lõuna-Prantsusmaa väikelinna ja lasta end kanda hõrkude toitude, värvikate tegelaste ja mõnusa elu nautimise maailma. Sarja kaheteistkümnendas osas peab Bruno taas lahti harutama paar kahtlast mõrvalugu, ent loomulikult ei sega see teda nautimast parimaid veine ja suurepärast kokakunsti.
Kes veel ei ole tuttav Satu Rämö ülimenuka „Hilduri“ sarjaga, sellel tasuks see kindlasti puhkuseplaanidesse võtta. Sarja viies raamat „Tinna“ on lugu sellest, kuidas armastus ja raha võivad murda perekondi, kujundada saatusi ja sundida inimesi tegema äärmuslikke tegusid, mida nad poleks kunagi võimalikuks pidanud. Sarja raamatuid, mille tugevuseks on huvitavad ja inimlikud peategelased ning muidugi Islandi kultuuri ja looduse eripära, on müüdud üle miljoni eksemplari, sellest on vändatud teleseriaal ja loodud lavatekste. Aga valgetesse öödesse sobib ka põnev kriminull – nagunii ei saa te raamatut enne käest, kui päike juba uuesti tõusma hakkab ja viimane lehekülg loetud. Minu absoluutne lemmik on Chris Carter – tema järjekordne Robert Hunteri põnevik „Tõeline kurjus“ on tõeline maiuspala krimifännidele. Põnev, õudne, uskumatu ja samas täiesti usutav. Mis viib ühe sarimõrvari sääraste jubedate tegudeni – endine rokkar ja krimipsühholoog Carter suudab selle usutavalt, väga haaravalt ja samas tõepäraselt kirja panna. See raamat paneb mõtlema rohkem kui n-ö tavakrimi ja jääb painama veel kauaks pärast lugemist.
Helle Raidla, kirjastaja
“Klaasimeister” on üks neist ajaloolistest romaanidest, mis ei mõju hetkekski nagu ajalootund. Tracy Chevalier viib lugeja Murano klaasimeistrite maailma nii loomulikult, et peagi tunned ise sulaklaasi kuumust ja kanalite niisket õhku. Juba esimestel lehekülgedel haaras mind kaasa lugu tüdrukust, kes kasvab üles maailmas, kus klaasikunst on meeste pärusmaa, kuid kelle uudishimu ja visadus ei lase tal sellest kõrvale jääda.
Eriti meeldiv oli autori käsitlus Veneetsiast ja Muranost, kus aeg liigub täiesti omas rütmis, aeglasemalt ja kuidagi sügavamalt kui mujal. Samuti muutub raamatus omaette tegelaseks klaas, mis on habras, ilus ja samal ajal uskumatult vastupidav. Kuigi tegevus toimub sajanditetaguses maailmas, on loo keskmes väga tuttavad teemad: perekond, kaotus, ambitsioonid, muutustega kohanemine ja oma koha leidmine. Saame näha peategelase arengut tüdrukust naiseks, kes ei lepi lihtsalt sellega, mida teised talle ette näevad.
Tegu on raamatuga, mida tasub lugeda rahulikult ja nautides. Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldivad hästi üles ehitatud ajaloolised romaanid, tugevad naistegelased ja lood, mis avavad mõne ammu kadunud maailma uksed. Mina jäin pärast viimast lehekülge veel pikaks ajaks mõtlema nii Orsolale kui ka sellele kummalisele klaasile, mis võib näida nii õrn, kuid peab vastu sajandeid.
Liis Lehemets, müügijuht
Kui tekib tuju lugeda Stephen Kingi stiilis raamatut, mille tegevus toimub meie lähedal Rootsis, siis “Kadunud küla” on ideaalne valik! See raamat jutustab noortest filmitegijatest, kes hakkavad tegema lühidokumentaali stiilis filmi mahajäetud külast, aga juba esimesed hetked külas tunduvad pahaendelised ja õõnsad … nagu teatud jõud ei tahaks neid oma tühja külla. Kuhu on kadunud kõik väikese kogukonna elanikud? Miks ei ole keegi teine enne peategelasi küla uurimas käinud? Kas Silvertjärni külas tõesti kummitab? Kas omal ajal tegutsenud sekt on massihaihtumisega kuidagi seotud?
“Kadunud küla” on kaasahaarav psühholoogiline põnevik, kus tegelased on sunnitud uurima omaenda sõpru, tundeid ja mälestusi. Kas neid jahtivad kujud on päriselt seal või eksisteerivad need ainult tegelaste peas? Kas küla on kurjadest vaimudest neetud või on oht midagi füüsilisemat? Teada on vaid see, et kõiki patte peab maha pesema verega.
Triin Tammsaar, müügitöötaja kirjastuses
Minu arvates on ideaalne suvelugemine Rebeca Yarrose raamat „Variatsioon“, sest selles on olemas kõik, mida ühelt kaasahaaravalt ja emotsionaalselt lugemiselamuselt oodata. See on lugu, mis ühendab endas romantika, eneseleidmise, keerulised peresuhted, pingelised ja ohtlikud olukorrad ning lootuse paremale tulevikule. Raamat ei ole ainult armastuslugu, vaid jutustus sellest, kuidas inimene õpib iseennast paremini tundma, avastab peresaladusi, seisab silmitsi minevikuga ning püüab leida julgust teha otsuseid, mis viivad teda õnnelikuma eluni.
„Variatsiooni“ üheks minu jaoks põnevamaks küljeks on balletimaailm, mis annab loole erilise ja elegantse tausta. Raamatus on kesksel kohal ballett ning priimabaleriinide elu, kus ilu ja täiuslikkuse taga peitub suur pinge, rivaalitsemine, eneseületus ja pidev vajadus vastata teiste ootustele. Autor näitab hästi, kui nõudlik võib olla maailm, kus iga liigutus peab olema kontrollitud ja täiuslik ning kus edu nimel tuleb teha suuri ohverdusi – ja milline saatus tabab tantsijat, kes saab oma hiilgeajal vigastuse.
Mari Jaanus, turundusspetsialist
Sellega tõmbame Eesti Raamatu tööpere suvistele lugemissoovitustele joone alla, kuid hea suvelugemise jagamine ei lõpe veel sugugi siin. Juba varsti jõuavad sinuni ka raamatublogijate soovitused, kust leiab kindlasti veel hulga põnevaid, haaravaid ja suvesse hästi sobivaid lugemiselamusi!
