Seda, et nelja päeva jooksul tuuakse meile vaat et koju kätte kümned suurepärased kirjanikud, ei juhtu just tihti! Äsja lõppenud Helsingi raamatumess aga just sellise võimaluse pakkus. Seejuures oli meie kirjastuseperel suur rõõm näost näkku trehvata kogunisti kuut meie autorit! Toome neist kohtumistest killukese ka oma lugejateni.
„Arulagedate asjade“ autor Saara Turunen esitles oma uut raamatut „Hyeenan päivät“ ja arutles lugejatega emaduse, sellega seotud ühiskondlike ootuste, naise identiteedi ja kehaliste muutuste teemal. Jutujärjega jõuti eri riikide tavade ja tõekspidamisteni, ema ja vanaema rolli erinevuseni ning tõdeti, et ela sa kus tahes, olgu sul lapsi või mitte, emadus kütab kirgi ikka.
Miika Nousiainen, kellelt on Eesti Raamatul ilmunud kaks teost: „Juureravi“ ja „Väike iluremont“, on Soomes äärmiselt populaarne. Messil tutvustas kirjanik oma uusimat teost „Ratakierros“, mis jutustab tema teekonnast Götebörgi MM-i 400 meetri jooksu meistritiitli poole. Nousiainen kirjeldas värvikalt ja muheda huumoriga heitlusi, mida kogeb 50ndates mees nii jooksuradadel kui ka võitluses ülemäärase saiakese- ja jäätisearmastuse vastu.
Rootsi kirjanik Arne Dahl ei vaja põnevikusõpradele tutvustamist. Seekord oli lähemalt juttu raamatust „Ringi keskel“ ja stiiliarengust, mille Dahl oma pikal kirjanikuteekonnal läbi teinud on. Selgus, et kõnekad võivad olla juba pealtnäha pisiasjadki: näiteks on Dahl loobunud semikoolonitest, mida tema tekstides oli varem ohtrasti, ega kasuta oma uues, Nova töörühmast rääkivas sarjas enam hüüumärke, kuna tema arvates alahindab see lugeja võimet teksti tooni tõlgendada. Dahl paljastas, et on äsja valmis saanud sarja teise osa. See jõuab peagi ka eesti lugejaid rõõmustama.
Ka „Hilduri“ sarja autor Satu Rämö on Soomes superstaari staatuses. Tema esinemisi kogunes iga kord kuulama muljetavaldav hulk rahvast. Muide, „Hildur“ on Soomes 2024. aastal kuulatuim audioraamat. Rämö elab Islandil, mis on ka tema teoste tegevuspaigaks, ja armastab riietuda punasesse – sellest on lausa saanud visiitkaart, mille järgi tunnevad teda Islandil ära nii kohalikud kui ka turistid. Rämö pajatas valikutest, mida tal välismaalasena tuleb teha Islandi elu kirjeldamisel. Publikule pakkus palju lusti kuulda, et „Hilduri“ tõttu on Rämö sattunud ka Islandi politsei huviorbiiti. Nimelt selgus, et kirjanik olla raamatus valesti kirjeldanud kohalike politseinike kohvitasse …
Messile oli saabunud Norra kirjanik Ingeborg Arvola, kelle võimsa ajaloolise triloogia „Laulud Põhja-Jäämere äärest“ esimene osa „Nuga tulle“ on leidnud tee ka eesti lugejate südamesse. Arvola avas triloogia sünni tagamaad: ta soovis üles tähendada oma esiema loo, kuid see hakkas elama oma elu. Kuna kirjanik soovis ära rääkida kõik, lisandus detaile ja looduskirjeldusi ning lõpuks oli selge, et materjali jagub mitme köite tarvis. Pealekauba on teos aidanud Arvolal leida oma Soomes elavaid sugulasi. Triloogia teine osa jõuab eesti lugejateni juba 2025. aasta esimeses pooles.
Nii Eestis kui ka mujal maailmas ülipopulaarne Elly Griffiths loob paljud tegelaskujud oma pere ja tuttavate põhjal ning oma lugude jaoks uurimustööd tehes on ta entusiastlikke abilisi leidnud kõige ootamatumatest kohtadest. Kuigi ta on Ruth Galloway sarjaga „praeguseks“ lõpetanud, on Ruth endiselt ta lemmiktegelane – hoolimata tõigast, et nad olevat iseloomult täielikud vastandid ja vahepeal ajavat Ruth elurõõmsale Ellyle suisa masenduse peale. Griffiths tutvustas ka oma töörutiini, millest oleks šnitti võtta teistelgi: kirjutab iga päev tuhat sõna ja seda veel enne, kui alustab ülejäänud päevatoimingutega. Tal oli edasi anda julgustav sõnum noortele kirjanikele: ärge oodake inspiratsiooni, vaid lihtsalt hakake kirjutama! Vastasel juhul ei ole teil hiljem midagi ka paremaks teha, sest sõnu ei saa muuta ega kustutada tühjalt lehelt.
