Eva Björg Ægisdóttir, „Sammud nagiseval trepil”, tõlkinud Eva Nooni, Eesti Raamat, 306 lk
Kui olete Rootsi ja Taani autoreid lugedes Skandinaavia krimikirjanduse maitse suhu saanud, on aeg liikuda edasi norrakate ja soomlaste juurde. Siis olete juba korralikult haardes ja nüüd on aeg kohtuda esmaklassiliste Islandi krimiautoritega. Atmosfäär. Raevukas meri. Euroopa kõige hõredamalt asustatud riigi isolatsioon. Ja jutuvestmisanne, mis võimaldab inimliku soojuse leegil valgustada muidu kõledat tausta. Sügava kirjandusliku traditsiooniga riigil on välja pakkuda rohkem kui üks tippkriminaalautor. Saage tuttavavaks Eva Björg Ægisdóttiriga, kelle esimene raomaan on nüüd ka eesti keeles ilmunud. Ja tuleb tunnistada, et see on parajalt külmavärinaid tekitav ja häiriva sisuga.
Akranesi linn asub poolsaarel umbes 10 km Reykjavikist põhjas. See ei ole koht, kus mõrv oleks igapäevane asi ja kui majaka lähedalt kaldalt leitakse naise surnukeha, oletatakse algul, et tegemist on enesetapuga. Peagi leiavad naisel seletamatuid vigastusi ja algab mõrvajuurdlus. Kes ta oli ja miks oli ta meres?
Juhtum antakse lahendada Akranesi politseijaoskonnale, kus kohtume Elma, tema kolleegi Sævari ja ülema Hörðuriga. Elma on pärast lõppenud suhet värskelt naasnud linna, kus ta üles kasvas. See on kindlasti samm tagasi Reykjaviki politseis töötamisest – mõrv Akranesis katkestas kadunud kassi juhtumi uurimise. Hörðurile mõrvalugu ei meeldi. Ta tunneb linnas kõiki ega taha suhteid rikkuda, kuid mõrvauurimine tähendab ebamugavaid küsimusi.
Peagi hakkavad Elma ja Sævar lahti harutama ohvri ebatavalist minevikku. Elisabet oli 40. eluaastates ja pärit Akranesist, kuid oli ära kolinud ja pööranud linnale selja. Ta oli abielus ja tal oli kaks last, kuid ta oli vaikne ja üksildane inimene. Kas ta kavatses oma mehest lahutada? Miks ta vahetult enne surma külastas üht Akranesi jõukamat perekonda? Miks nad ta ära tõukasid? Ja miks on tema auto äsja puhkuselt naasnud inimese garaažis? Veelgi murettekitavam on sõidukist leitud vana foto poolalasti eelteismelisest tüdrukust.
“Kui olete rootsi ja taani autoreid lugedes Skandinaavia krimikirjanduse maitse suhu saanud, on aeg liikuda edasi norrakate ja soomlaste juurde. Siis olete juba korralikult haardes ja nüüd on aeg kohtuda esmaklassiliste Islandi krimiautoritega.”
Kui Elma esitab küsimusi ja kontrollib vihjeid, tõusevad esiplaanile politseitöö protseduurilised aspektid. Elma on läbinisti professionaalne, kuid teab, et peab kõrvale hoidma ülemusest, kes on väikelinna politseitööga liiga mugandunud. Samal ajal peab Elma toime tulema üksindusega, mis tekkis pärast tõsise suhte lõppemist. Raske on magada ja raske millelegi muule mõelda. See tähendab, muule kui juhtumile, mille asjaolud häirivad ta meelt üha enam.
Ohver Elisabeti lapsepõlv Akraneses ei olnud kerge. Tema isa ja väikevend surid, kui ta oli väike ja ema pöördus pudeli poole. Hilisõhtused peod. Mehed tulevad ja lähevad igal kellaajal. Depressiivne ja hoolimatu ema. Tüdruk sulgus endasse ja hoidis varjul nii mõndagi tumedat saladust. Pole ime, et ta vihkas seda kohta. See, mida Elma kahtlustab, pureb teda samamoodi nagu lugejat, iga uus paljastus kutsub esile kaastunde ja tekitab kõhedust. Kuid autor sunnib lugejat mõtlema, andes alati vaid vihjeid, mis tegelikult juhtus Elisabeti lapsepõlves ja nädal või paar tagasi, kui ta tapeti.
See raamat kulgeb aeglaselt. Lugedes tekib tunne, et oled osa sellest väikesest kogukonnast, kus kõik teavad natuke üksteise tegemistest. Kui Elma inimesi intervjueerib, kontrollivad need pidevalt, kas nad mäletavad Elmat või mitte ja kas nad tundsid tema vanemaid. Kuid nii läbipõimunud kui Akranes ka tundub, tekib lugedes tunne, et see on koht, kus inimesed vaatavad kõrvale, kui midagi ebameeldivat juhtub, mitte ei sekku. Vahetu ohu tunnet ei ole kunagi palju, on ainult rahutus ja lõpuks midagi katkeb.
Toonilt meenutab „Sammud nagiseval trepil“ Jørn Lier Horsti politseiromaane. Suur osa narratiivist on vaoshoitud ja napp, praktiline, aus, asjalik, igapäevane. See tähendab, et loo peamised emotsionid ja tegevushetked tõusevad veelgi rohkem esile. See on raamat, mis avaldab mõju, kuid annab aega endasse süveneda.
