Krimikirjandust peetakse sageli kergesti neelatavaks meelelahutuseks ja justkui vähemväärikaks kui n-ö päriskirjandust. Ent tegelikult on uuringud kinnitanud, et krimikirjanduse lugemine ja krimifilmide vaatamine võib olla mitmes mõttes kasulik. Põnevikud aitavad eristada halba heast ja psühholoogid on veendunud, et inimene saab tavapärasest ohtlikumates olukordades paremini hakkama, kui ta on neile eelnevalt kaudselt kaasa elanud.
Krimikirjandus pakub rahulolu, mis väljendub kergendustundes, kui pahad saavad karistuse ja õiglus jalule seatakse. Kaasahaarav krimikirjandus koondab tähelepanu, lugedes ei saa end lõdvaks lasta ega mõtetel uitama minna. Hea krimiromaan võib lugejale pakkuda aga ka põgenemist reaalse maailma murede ja ohtude eest.
Põhjamaade krimikirjandus ehk Nordic noir kuulub kahtlemata kvaliteetsete hulka – vaatame allpool natuke lähemalt, mida see žanr endast kujutab ja miks see üleilmselt nii menukas on.
Võikad kuriteod ja läbipõlenud uurijad
Paraku on igaveseks möödas ajad, kui Põhjamaade suurlinnu kujutati idülliliste paikadena, kus akendest hoovas kaneelirullide lõhna ja politsei peatas liikluse, et pardiema saaks poegadega rahulikult üle tee minna.
Praegu on need suurlinnad paraku hoopis teistsugused. Kultuuride ja usundite erinevustest tekkinud konfliktid sisserännanute ja põliselanike vahel, jõhker vägivald naiste ja laste vastu, sotsiaalsed pinged, korruptsioon – need heaoluühiskonna varjuküljed kajastuvad paljude kirjanike töödes. Need lood on tumedad, ausad ja räägivad tegelikkusest nii nagu see on. Nordic noir saigi sündida vaid ühiskondades, mis on vaimult vabad ja suudavad reaalsust taluda. Põhjamaade krimiraamatutes käsitletakse kohalikke probleeme lõikava aususe ja otsekohesusega, osutades klassivahedele, silmakirjalikkusele, poliitilistele kokkumängudele, korruptsioonile, sotsiaalsetele vastuoludele muidu nii turvalisena ja kindlana näivas ühiskonnas. Neile krimilugudeleon omane tume, sünge atmosfäär, kaamos, võikad kuriteod – taustaks põhjamaiselt karge loodus, inimtühjad väljad, sünged metsad ja hämarad äärelinnad. Kuritegusid lahendavad neis intelligentsed (sageli autistlike joontega), ent isiklikus elus masendunud, läbipõlenud ja kehva suhtlemisvõimega uurijad.
Nordic noir muutus üle maailma populaarseks tänu Stieg Larssoni „Millenniumi“ triloogiale, nüüdseks on selle tuules laias ilmas lausa kultuslikuks tõusnud ka Põhjamaade teleseriaalid, mis meiegi televaatajaile tuttavad („Sild“, „Wisting“, „Kuritegu“, „Peenike sinine joon“, „Ivalo“, „Nordland“ jt.)
Põhjamaade krimiraamatud tasuvad avastamist
Eesti Raamat on Nordic noir’i raamatuid avaldanud rohkelt, kindlasti tasuks tutvust teha selliste autoritega nagu Mattias Edvardsson Rootsist, kes on kroonitud krimikirjanduse alažanri domestic noir’i Skandinaavia kuningaks. Tema uus sari „Södersläti kuriteod“ on haruldane kingitus klassikalistele kriminarkomaanidele ja Edvardssoni varasemate tööde fännidele. Tema viimane romaan „Hauavälu“ avaldati Rootsis eelmise aasta lõpus ja on nüüd saadaval ka eesti keeles.
Rootsi autoritest väärivad kindlasti avastamist ka Anders Roslund (Hoffmanni ja Grensi põnevikusari); Anna Jansson, kes on üks populaarsemaid krimikirjanikke Rootsis (inspektor Maria Werni juhtumid, Kristoffer Barki sari); Carin Gerhardsen (Hammarby sari), Johanna Mo, kelle detektiivisarja „Kuriteod Ölandil“ (Öölaulik“, „Varjuliilia“, „Sünge mets“, „Värihein“, „Murdlaine“) on tõlgitud juba paarikümnesse keelde; Arne Dahl, kes kriitikute sõnul on näidanud, kui suurepärane, kaunilt kirjutatud, nauditav ja asjakohaselt põletav võib olla üks Rootsi krimiromaan ja kes näitab veenvalt, et hoiab Rootsi krimikirjanike seas liidripositsiooni; Tina Frennstedti (sari „Lahendamta juhtumid“; Malin Stehn (suurepärased krimiromaanid „Head uut aastat“ ja „Palju õnne“ näitavad halastamatult, kui silmakirjalik on Rootsi heaoluühiskond); Malin Persson Giolito (tema romaan „Sinu kätes“ on ülimalt aktuaalne lugu grupikuritegevusest, klassilõhest ja valus kirjeldus sellest, mis juhtub siis, kui ühiskond ei suuda kaitsta neid, kes seda kõige rohkem vajavad) jpt.
Taani autoritest tasub kindlasti esile tõsta Katrine Engbergi, kelle sari „Mõrvalood Kopenhaagenis“ei jää Rootsi kolleegidele millegagi alla.
Norra kirjaniku Jørn Lier Horsti nimi on kindlasti paljudele tuttav just politseiinspektor William Wistingu põnevike kaudu – sari kuulub Norra kõigi aegade populaarsemate krimisarjade hulka ja neid on nüüdseks trükitud üle 2,5 miljoni eksemplari. Jørgen Jæger on müünud üle 1,2 miljoni raamatu, mis teeb temast Norra ühe enim müüdud krimikirjaniku ja ta on viiel korral nomineeritud ka mainekale Norra Raamatumüüjate Auhinnale.
Jan-Erik Fjelli uusimat romaani „Peitusemäng“ on nimetatud tipptasemel Skandinaavia põnevikuks.
Tihti vallandavad romaani tegevustelje reaalselt aset leidnud sündmused. Näiteks Norra massimõrvari Anders Breiviku 2011. aasta juulis toime pandud veretöö Utøya saarel murdis mitmeid tabuteemasid – varem kirjutati vaid laste röövist (sedagi õnneliku lõpuga), aga mitte kunagi laste mõrtsukaist.
Omaette teema on sarimõrvarid, keda elus kindlasti sellisel arvul ei leidu – Islandil toimub tegelikult keskmiselt kaks mõrva aastas –, raamatute järgi on see arv aga kümneid kordi suurem.
Islandi tumedate mõrvalugude kajastamisega saavad suurepäraselt hakkama Ragnar Jonàsson („Valge surm“, „Lumetorm“, „Talvetorm“, „Lumepimedus“, „Udu“); Lilja Sigurðardóttir („Jäine päike“, „Punane kui veri“, „Valev kui lumi“); Eva Björg Ægisdóttir („Keelatud Islandi“ sari); Arnaldur Indriðason (sari „Reykjavíki mõrvajuhtumid“) jpt.
Soome-Islandi krimikirjaniku Satu Rämö „Hilduri“ sari on aga avanud veel ühe uue žanri – Nordic noir’i kõrvale on astunud oluliselt pehmem ja inimlikum nn Nordic blue, kus kriminaalsete juhtumite taustal elatakse ilustamata argielu, avaneb sissevaade inimeste omavahelisse suhetesse ning lugudel on juures tugev sotsiaalpsühholoogiline aspekt.
Mis iseloomustab Põhjamaade krimiromaane?
Lisaks haaravale krimiloole iseloomustab Nordic noir’i ka kindel stiil. Teostele on omane kiire tempo ja psühholoogiline keerukus. Jutt on lakooniline ja ülearuseid sõnu reeglina ei pruugita. Teiseks iseloomulikuks ja ühendavaks tunnuseks on kuritegusid lahendavad detektiivid – nad on uurimises andekad ja terased, kuid vaimselt isiklikest deemonitest, eraelu sasipundardest, kõikvõimalikest hädadest ja haigustest murtud. Nii võitlevadki nad samaaegselt oma mineviku ja kuritegude lahendamisega. Näiteks uurija William Wisting, kes läbi sarja võitleb oma süütundega ja sisemiste deemonitega minevikust, või uurija Hanna Duncker, kes on hädas 17 aastat vana kuritöö varjudega, mida väidetavalt sooritas tema isa, ent mille jäljed ei lase tal minevikku unustada (Johanna Mo „Kuriteod Ölandil); Katrine Engbergi romaanides „Põlev leht“ ja „Valged ööd“ ei suuda uurija Liv Jensen üles saada kunagisest seksuaalsest ahistamisest jne.
Žanri iseloomustab kindlasti ka tugev sotsiaalne kallak, tegevustikku ja kuritegusid kasutatakse ühiskonna varjukülgede – nagu rassism, korruptsioon või diskrimineerimine – esiletoomiseks. Selles mõttes on Nordic noir midagi enamat kui lihtsalt krimikirjandus. Näiteks Malin Stehni „Head uut aastat“ ja „Palju õnne“ või ka Mattias Edvardssoni „Luba, et vaikid“ jutustavad veenvalt Rootsi ühiskonna klassivahedest, eelarvamuslikest suhtumisest millegipoolest (usk, nahavärv, päritolu) erinevatesse inimestesse. Paljudes Nordic noir’i teostes on suure teemana sees hiljutised sisserännanud migrandid, sõjapõgenikud, kes on muutnud mitte ainult Põhjamaade linnapilti, vaid toonud kaasa täiesti uued probleemid.
Tihti saavad sündmused alguse kaugest minevikust, populaarne on Teine maailmasõda, aga kuritegude juured võivad ulatuda kasvõi 19. sajandisse, sageli jutustataksegi lugu mitmes erinevas ajas.
Väärt krimikirjandus pakub tavaliselt ka väga kvaliteetset meelelahutust. Tänased suurmeistrid Põhjamaade krimikirjanduses ei mõjuta lugejat vaid krimikirjandusele omaste vahenditega, nende teostes on romantikat, psühholoogiat, draama- ja tragöödiaelemente.
Kas tänastest krimikirjanduse meistritest kord klassikud saavad, näitab aeg.
Lähemalt uudistage meie kodulehelt www.eestiraamat.ee
