Georgie Hall, „Parajalt raevukas naine oma parimais aastais” tõlkinud Ülle Jälle, Eesti Raamat, 372 lk.
Vaimukas ja lahe romaan armastusest, elust, emadusest, menopausist ja vananemisest ning kuidas selle kõigega toime tulla.
Eliza ihkab tagasi oma nooruse vabadust ja põnevust, ta on vihane ja väga-väga kuum (olgu neetud need kuumahood!). Viiekümnene tundub pensionile liiga lähedal, midagi peab muutuma! Ilmselt tunnevad paljud naised end Elizas ära. Ta võib küll higistada liiga palju ja vajada kogu aeg pisukest seiklust, kuid tal on midagi tõestada. Oma nooruslikkuse tõestamiseks võtab Eliza ette päris pöörase seikluse.
“Hull naine kõlab palju paremini kui segane vanamutt.“
Eliza Hollander on näitleja, abikaasa ja kolme lapse ema. Ja ta on menopausis keskealine naine. See viimane ei taha Elizale kuidagi pähe mahtuda – ta ei tunne ennast ära, sest tal on pidevalt kuumahood, ta ärritub kõigi ja kõige peale, kaal kasvab ja seksiisu on kadunud. Kõige noorem lastest, poeg Ed on autismidiagnoosiga, mis tekitab mõnevõrra lisapingeid, ehkki Eliza armastab poega väga ja peab teda värskendavaks sõõmuks selles nõmedas maailmas, kus keskealine valgenahaline naisterahvas on kõigi jaoks nähtamatuks muutunud. Lisaks suri äsja tema koer Arty ja Eliza alles leinab oma lemmikut, soovimata mitte midagi kuulda uue koera võtmisest, millega tema abikaasa Paddy peale käib. See toob kaasa väga tõsise tüli, mille lappimisega peavad mõlemad kõvasti vaeva nägema.
Paddy kõige kallim vara on isalt päranduseks saadud jõepaat, millel mees kogu oma vaba aja veedab. Elizale on see pinnuks silmas, ent teatud juhtumised võimaldavad tal mõista, et ta tahab armastatud abikaasa kalli paadi, iseenda senise mina tagasisaamise ja oma abielu nimel pingutada ning võtab ette üsnagi ohtliku seikluse, kust ei puudu kiired autod, seksikad itaallased, võltspulmad, Inglismaa jõgede kurikuulsad lüüsid, motovarjukatastroof ja kodutu koer kutsikatega. Kas see ka soovitud tulemuse annab, selgub Georgie Halli ülimalt teravmeelse huumoriga kirjutatud romaanist.