Milly, Aubrey ja Jonah Story on nõod, kuid nad vaevu tunnevad üksteist ega ole kunagi kohtunud oma vanaemaga. Too rikas ja eraklik proua ütles oma lastest lahti juba enne Milly, Aubrey ja Jonah’ sündi. Nii et kui noored saavad kirja, milles nad kutsutakse suveks saarel olevasse kuurordisse tööle, on nad üllatunud … ja neis tärkab uudishimu. Nende kõigi vanemad teevad ühe asja vägagi selgeks: minemata jätmine ei ole valik. See võib olla võimalus vanaema silmis taas heasse kirja saada. Aga kui nõod saarele saabuvad, on otsekohe ilmne, et vanaemal on nendega muud plaanid. Ja mida kauemaks Milly, Aubrey ja Jonah sinna jäävad, seda rohkem nad mõistavad, kui salapärane – ja sünge – on nende perekonna minevik.
“Saladusi on kõigil Storydel. Mis tahes see ka oli, mis nende pere aastate eest lõhki kiskus, see ei näi veel kaugeltki läbi olevat…”
Kui te olete lugenud või näinud Karen M. McManuse esimest raamatut “Üks meist valetab”, siis mingis mõttes te teate mida oodata. Kuid samas ka mitte. Selles krimipõnevikus on nii palju saladusi, et mitte kedagi ei saa usaldada ja mitte milleski ei saa kindel olla. Kuid siiski võib ära aimata, kuidas see lugu lõppeb, küsimus on lihtsalt, kes selle kõige taga on.
Milli, Aubrey ja Jonah Story on nõbud, kes pole üksteist aastaid näinud, sest nende vanemad ei taha üksteisega suhelda. Nende vanemad Adam, Anders ja Allison, ning nende vend Archer on üles kasvanud Gull Cove’i saarel, nagu ikka rikkad võsukesed on nad üles kasvades teinud palju küsitavaid asju, kuid kui nende ema nad pärandusest ilma jätab ja keeldub nendega suhtlemisest, ei tea nad, mis selle põhjuseks on. Nüüd kui vanaema saadab täiesti tühjast kohast nõbudele kutse tulla suveks saarele kuurordisse tööle, mõeldakse loomulikult et selle taga on võimalus taas emaga head suhted taastada ja pärimisvõimalust saada. Kuid kas ikka on?
Nõbud pole tegelikult saarele oodatud ja vanaema saadaks nad pigem saarelt minema, kui anda neile võimalust ja kas nad kõik ikka on nõbud, ning millised saladused on veel seotud ühe vanema raamatuga, teise vanema noorpõlvearmastusega ning kolmanda vanema kinnisideega ja kas kadunud vend ikka on niiväga kadunud?
Seda võiks võtta kui jooksu läbi luksusliku labürindi, ning iga kord kui sulle tundub, et ees ootab mereääres laiuv perekonna häärber, kasvab teele uus põõsas ja sa pead suunda muutma, ning viimased meetrid, kui häärber on juba käega katsuda …
Miks ma võrdlen seda McManuse esimese raamatuga, sest ka siin peavad noored, kes muidu kunagi koos midagi ei teeks, üheskoos lahendama neid kokku toonud saladused, ning nende endi saladused seovad neid hoopis tugevamalt kokku, mitte ei paiska neid lahku, nagu arvata võiks.
Hoogne ja kaasahaarav põnevik.
