Vat see oli üks raputav raamat! Pole ime, et raamatu kodumaal kaaluti ilmumise järel tema keelustamist. Samas 20 aastat hiljem kuulub “Mitte midagi” Taani koolides kohustusliku kirjanduse hulka. Lugesin ka teiste arvustusi ja esile kerkivad järgmised dilemmad:
– Kas see raamat peaks üldse olemas olema ja miks peaks keegi seda lugema?
– Kas see raamat sobib kohustuslikuks kirjanduseks?
– Kui vanalt seda lugeda võiks?
Sedalaadi küsimused tõstatuvad, sest sisu on üpriski õõvastav. Raamatu tegelased on 14 aastased ja hakkavad otsima elu tähendust. Nende viis selle leidmiseks on ebatavaline ja kehtivatele moraalinormidele vastukäiv. Oi, siin on nii palju, mille üle arutleda! Seepärast ma arvan, et seda raamatut võiks lugeda kirjandustunnis, kus pärast on kindlasti võimalus sisu lahkamiseks.
“Oma olemuselt meenutab “Mitte midagi” “Kärbeste jumalat”, viimane on meie koolides 8. klassi kirjanduse nimekirjades. Tundub, et umbes selles vanuses võiks lugeda ka antud teost.”
Teiste arvustustes kohtasin etteheidet, et laste korda saadetud tegudele ei antud raamatus hinnangut, vaid konstateeriti fakte. Tekib hirm, et kogenematu lugeja võib pidada sellist käitumist aktsepteeritavaks. Mnjah. Ilmselt see on võimalik. Samas ma kahtlustan, et internetis on sedalaadi inspiratsiooni rohkem kui me arvata oskame ja on hea kui Janne Telleri raamatu abil on võimalik koolitundides algatada diskussiooni moraalist, eetikast, inimloomusest ja elu tähendusest.
Oma olemuselt meenutab “Mitte midagi” “Kärbeste jumalat”, viimane on meie koolides 8. klassi kirjanduse nimekirjades. Tundub, et umbes selles vanuses võiks lugeda ka antud teost.
