Ühe tavalise päeva hommikul teatab Anna abikaasa, et jätab naise tolle parima sõbranna pärast maha ja läheb nende kahte tütart kaasa võttes uue kallimaga reisile.
Anna, kelle turvaline ja mugav maailm on kokku varisenud, leiab põgenemistee selles, mida on juba aastaid armastanud: temast veel halvemas olukorras olevate inimeste lugude kuulamises. Seda võimalust pakub tõsielukrimi taskuhääling. Istudes, klapid peas, keset oma senise elu varemeid, tunneb ta korraga ära ühe ohvri nime ja tema peas võtab võimust kinnisidee: Anna leiab, et on ainus inimene, kes teab, mis juhtus ta vana tuttavaga tegelikult.
Naine, kellel pole midagi kaotada, pühendub loo uurimisele. Paraku ei oska ta aimatagi, et ta minevik ja olevik kihutavad kokkupõrkekursil, ja kogu maailm, mille üles ehitamise nimel ta on nii palju vaeva näinud, sööstab vabalangusesse.
“Vales elatud elu saab ootamatu lõpu, kuid sellest saab alguse uus ja huvitavam elu.”
Kuidas oleks “Kinnisideed” kõige parem tutvustada? Vales elatud elu saab ootamatu lõpu, kuid sellest saab alguse uus ja huvitavam elu? Tagasihoidliku koduperenaise kirg viib ta maailma, millest ta püüdis eemale hoida? Minevikku ei saa igavesti saladuses hoida, kuid alati ei pea paljastused katastroofi tähendama? Need kõik on omamoodi õiged, kuid siiski mitte päris.
Kõik saab alguse ühel rahulikul hommikul, kui Anna kuulab oma turvalises kodus taskuhäälingut, kus on teemaks aasta tagasi toimunud salapärane laevahukk. Ja selle laevahukuga on seotud keegi, keda Anna on kohanud, kellega koos paar suitsu teinud ja maailma asju arutanud. Ning siis selgub, et sellega on seotud veel üks inimene, kes Anna eelmises elus on juba kord püüdnud teda igaveseks vaikima sundida.
Kuid see taskuhääling ei ole katalüsaator, mis muudab täielikult Anna senist elu. Kodust minema minema sunnib teda hoopis uudis, mida ta abikaasa talle teatab, mida tema abikaasa on juba kord oma eksabikaasale teatanud. Kui Anna esialgsest puuga-pähe-saamise tundest üle saab, otsustab ta minna sõitma, eemale ahvatlustest, millest tagasiteed ei oleks. Kuid ta ei lähe sõitma üksi, ootamatult on ta saanud endale ka reisikaaslase, abikaasa uue silmarõõmu abikaasa, kuulsa muusiku, kes on veelgi pimedamas masenduses kui Anna. Anna püüab Finist lahti saada, kuid kahel sihitult uitaval amatöör detektiivil on kergem ellu jääda ja soovitud eesmärgini jõuda kui ühel, ning palju kasu on ka sellest, et tänu Finile jälgib nende tegevust kogu some.
Nende tegevus on ohtlik, sest nad ärritavad sipelgapesa, mille kuninganna haare ulatub sügavale ja kaugele ning seni pole keegi tema vastu astunutest kaua siin ilmas olnud. Olgu see siis algaja õnn või jumal hoiab rumalaid, kuid nende torkimisest on kasu ja seni lahendamatuks peetud juhtum leiab lahenduse.
Lahenduse leiab ka Anna elu senine segadus ning esialgne kohutav olukord saab hoopis parema lahenduse, kui see muidu oleks võinud saada.
Seda on nii põnev lugeda! See kuidas autor toob taskuhäälinguga sisse võimaluse tutvustada kuriteoga seotud paharite tausta, ning annab ka põhjuse minna tagasi Anna elus hetke, kui ta esimest korda pidi autosse istuma ja uut elu alustama, … hästi põnevalt üles ehitatud. Isegi kui algus võib natuke venida ja segane olla, siis tasub rahulikult edasi lugeda, sest see on ju mõistatav, Anna vajab aega, et isegi mõista, mis just toimus, kuid kui lugu juba kord käima läheb, siis on see üks pöörane sõit ja igavat hetke ei ole.
