Oma peret peab armastama. Seejuures on pered kõigi aegade kõige keerulisemad sotsiaalsed struktuurid. Paneme pahaks seda, mida teeb meie pereliige, aga kui samamoodi käitub mõni meie sõber, ei pane me seda tähelegi. Meil on oma perekonna ees saladusi, olgu siis nende või enda kaitsmiseks. Tõenäoliselt oleme perekonnaliikmetega vähem ausad kui kellegi teisega. Nii nende peredega lihtsalt on.
Pearli lapsepõlvepere purunes hülgamise ja salasuhete tõttu. Pärast järjekordset katsumust saab Pearli ja tema abikaasa Denny mõõt täis ja nad kolivad Prantsusmaale, peites end maailma ja eriti oma perekonna eest. Kuid Pearl naaseb Inglismaale, et osaleda isa matustel ja kätte saada salapärane pärand. See paneb liikuma sündmused, mis võivad anda Pearli elule uue suuna või purustada ta täielikult.
Pearl on sunnitud seisma silmitsi probleemidega, mis on jälitanud tema perekonda juba viimased nelikümmend aastat. Romaani jooksul paljastuvad järk-järgult kõik saladused, mille ilmsikstulek pakub kõigile võimaluse edasi liikuda.
See on keeruline, kuid soe lugu. Iga uus paljastus paneb lugeja kaasa elama, Pearli ja tema venna Benjy sarkastiline huumorimeel aga naerma. Raamatus on palju kaotusi ja leina, kuid ka nalja, lunastust ja lootust.
Lugu jutustatakse Pearli ja teise, esialgu tundmatu tegelase Carrie vaatepunktist. Nende omavahelise seose ilmnemine võtab veidi aega, kuid tulemus on ootamist väärt. Samuti saame lugeda väljavõtteid Pearli isa päevikutest, mis annavad asjadele täiesti uue vaatenurga. Lugu hõlmab ajavahemikku 1981–2018, kuid kõike ei esitata kronoloogilises järjestuses. Sellest hoolimata on seda lihtne jälgida ja see pakub meelelahutust, kuid käepärast võiks olla salvrätikarp – raamatus on tõeliselt südantlõhestavaid hetki.
Beth Milleri teos põhineb inimsuhete vaatlemisel ‒ olgu need siis romantilised, perekondlikud või sõpradevahelised. Tal on väga terav pilk selle suhtes, mis inimesi motiveerib ja kuidas need sidemed tekivad, katkevad ja millist mõju see kõik kellelegi avaldab. Tema tegelased on tugevad, elulised ja alati autentsed. Iga lugeja tunneb mõnes Milleri tegelases ära iseenda, mõne tuttava, kogetud suhtedünaamika või läbielatud sündmuse. Sel viisil võib lugemine olla tõeline katarsis.
Beth Miller suudab meisterlikult tungida inimlike emotsioonide tuumani ja neid vahendada viisil, mis jõuab ka kõige kivisemasse südamesse.
