Jätkub Clara McKenna ajalooliste kriminaalromaanide sari „Stella ja Lyndy mõistatused“, mis heidab pilgu traditsioonidesse uppunud Inglise maamõisa, kuhu toob värskeid tuuli Ameerika „miljoni dollari printsess“ Sella Kendrick.
Stella viibib juba paar kuud Inglismaal New Forestis ning valmistub kihluspeoks krahv Atherly poja Lyndyga, kes on talle juba väga meeldima hakanud.
Kuid tulevane ämm ei suuda leppida Stella ameerikaliku vaba olekuga ega jõua ära kahetseda, et ta poeg ei saanud omal ajal abielluda leedi Philippaga, kes on nüüd rikka lord Fairbrotheri naine. Aga siis leitakse Blackwateri ojast Philippa mehe surnukeha ja kaunis, kuid salakaval leedi Philippa on taas vaba!
Raamatu süžeeliinid viivad erinevate kuritegudeni ja hakkavad lõpuks omavahel põimuma. Kuritegude lahendamisel pakuvad politseile taas tõhusat abi Stella ja Lyndy, kelle vahele ei suuda kiilu lüüa ei Lyndy ema ega leedi Philippa oma kahtlaste plaanidega.
“Siin on natuke ajalugu ja natuke brittide imelikke kombeid, kuid samas on siin ka mõnusat briti huumorit ja mõrvamüsteeriumi põnevust.”
Mulle hakkavad Stella ja Lyndy juhtumid üha rohkem meeldima! Siin on natuke ajalugu ja natuke brittide imelikke kombeid, kuid samas on siin ka mõnusat briti huumorit ja mõrvamüsteeriumi põnevust. Igavat heietavat hetke ei ole, kogu aeg toimub midagi, leitakse midagi, paljastatakse kellegi saladus, kuid siiski suudab autor selle ringisebimise sisse lisada ka pildikesi looduse ilust ja õrnu hetki armunute vahel.
Selles osas on siis Stella ja Lyndy “Abielu esimesest silmapilgust” (mis esimeses osas jäi läbi viimata, kuna keegi oli preestri tapnud) jõudnud nii kaugele, et tulevane noorpaar käib kõikvõimalikel teeõhtutel, õhtusöökidel ja ballidel, et üksteist tundma õppida ja ka pruuti ümbruskonna kõrgseltskonnale näidata. Stella ja Lyndy jaoks ei ole see enam probleem, et neid “sunnitakse” abielluma, sest keemia nende vahel on juba särisema hakanud ja vahet ei ole, et Lyndy ema ei taha enam seda “Ameeriklast” oma peresse. Kihluspidu on ukse ees ja Stella on valmis isegi isa poolt peale sunnitud seltskonnaajakirjaniku Jane ära kannatama, kui ta vaid saab vahel koos Lyndyga ülejäänud seltskonna rüppest põgeneda.
Kuid siis ilmub välja kunagine ema lemmik minia kandidaat Philipa ja täiesti sobilikult suskab keegi peagi selle minia kandidaadi praeguse abikaasa surnuks, ning Stella on see, kes mehe surnukeha jõest “välja õngitseb”. Põhjusi miks mees suri ja kes oleks võinud ta vääritu elu lõpetada on palju, ning kuna üks kahtlusalustest on Stella lemmik kohalik – “ussipüüdja” – siis teeb ta kõik endast oleneva, et mehe süütust tõestada.
Mis aga saab siis, kui tuleb välja, et pahareid ja kuritegusid on mitu? Ega Stella äkki kellegi vale tegelase varvastel liialt tammu?
Igatahes, nagu juba alguse ütlesin – igavat hetke ei ole ning Stella ja Lyndy liit muutub üha tugevamaks, olgu neile siis vastaseks kiuslik ämm/äi või kade seltskonnadaam.
Mõnus lugemine.