Sügiskaamose peletamiseks on lugemine üks võimalikke lahendusi. Keera end diivanil, raamat käes, mõnusalt kerra ja ela kaasa raamatutegelastele.
Eesti Raamatu töötajad tutvustavad sügisel ilmuvaid raamatuid.
Lucy Score´i menuki „Asjad, millest me üle ei saa“ tegevus toimub karmide, ent sooja südamega inimeste linnas, kus tülisid klaaritakse rusikatega, kuulujutud levivad kulutulena, pakutakse suurepärast kohvi, mehed on üle mõistuse seksikad ja naised sõnakad ning omade eest astutakse alati välja. See hoogne ja humoorikas teos pakub helge lugemiselamuse ning sobib eriti neile, kellele meeldib lugeda särisevast kirest.
Romantikalainel sekundeerib Score´i teosele veel teinegi menuk. Rebecca Yarros on võrratu jutuvestja, kelle „Kui peaks juhtuma“ räägib sidemest, mida ei suuda purustada aeg ega kaugus, ning võimalusest, mida ei näigi kunagi saabuvat. Lugejat kordagi lõa otsast kaotamata rullub lahti mitmekihiline lugu, mis rändab läbi eri aegade ja paikade. (ilmub oktoobris)
Lugemisgurmaanidel on, mida oodata: „Mina on teine. Septoloogia III–V“ on järg Nobeli kirjandusauhinnaga tunnustatud Norra kirjaniku Jon Fosse romaanile „Teine nimi. Septoloogia I–II“. Meloodilises ja hüpnootilises „aeglases proosas“ kirjutatud „Mina on teine“ on metafüüsiline romaan armastusest, kunstist, Jumalast, sõprusest ja aja möödumisest.
Maalikunstnik Asle elab Dylgja külas erakuelu. Tema suhtlusring hõlmab ainult naabrimees Åsleiki ja galerist Beyerit. Tal on väga enda moodi sõber Asle, kes elab Bjørgvinis tema elu teist versiooni alkohoolikuna. Romaan heidab valgust Asle lapsepõlvele ja teismeeale. Tema mõtted ja mälestused ilmuvad valgele pinnale nagu pildid lõuendile. (ilmub oktoobris)
Kirjandusminister Mart Juurele antud lubaduse kirjutada fantaasiaromaan on täitnud viljakas kirjanik Marje Ernits. Tema „Kaheksas maailm“ on nägemus elust Maal tulevikus. Vast abiellunud Urvel ja Hannes sõidavad polaarjoone taha oma mesinädalaid pidama. Kuid Maad tabab katastroof ja nad veedavad Arktikas kogu oma ülejäänud elu. Polaarjoone taga sünnivad ka nende kaksikud lapsed Ines ja Üllar. See on lugu elust teistsugustes tingimustes, inimeste ellu jäämisest ja inimeseks saamisest, maailmast, mida enam pole ja maailmast, mis tuleb …
Kui tahate olla romantikalainel, aga nautida seejuures ka põnevust, siis soovitame Liisi Raametsa raamatut „Täiuslik kättemaks“. See on pingeline ja emotsionaalselt paeluv lugu sellest, kuidas vankumatu usk armastusse annab jõudu võidelda lõpuni ka kõige lootusetumas olukorras. „Moon Valley“ romaanisarja neljandas osas jätkub Racheli ja Chrisi armastuslugu. Miski ei tundu nende õnne varjutavat, kuid segastel asjaoludel saab Chrisist mõrva peamine kahtlusalune. Kui Chris vahistatakse, otsustab Rachel iga hinna eest oma abikaasa vanglast päästa. Kas naisel õnnestub oma abikaasa süütust tõestada? Ja mille peale saab loota elu kõige raskematel hetkedel?
Romantikat ja põnevust leiab ka Eet Tuule raamatust „Liblikad tuules“. Elus üksjagu pettunud Tambeti ja Ingridi teineteise leidmise lugu saab alguse seenemetsas. Juhuslikult kohatud naist tundma õppides mõistab Tambet, et on leidnud oma elu armastuse. Kuid tee õnneni ei ole kerge, sest Ingridit ahistab tema kunagine ülemus, kelle hämarad eraärid olid seotud kuritegeliku maailmaga. Lisaks on Ingridi perekonnal saladus, mida on varjatud aastakümneid.
Oma õnne otsib ka edukas muusikaprodutsent Hanna Schmidt, Annika Lõhmuse romaani „Valikute küsimus“ peategelane. Suhe Istanbulis kohatud kirgliku türgi mehega ja tärkav sõprus pealtnäha maalähedase naabrimehe Robiga sunnib teda ümber hindama oma seniseid tõekspidamisi. Hanna ees seisavad mitmed ootamatud väljakutsed ning ühel hetkel peab naine endalt küsima, kas tehtud valikud on õiged.
Elu muutvate valikute ees seisab ka Jessika Siiri Julge romaanis „Pitsid ja pitsud“. Kui pealinna tüdruk Jessika ületöötamise tõttu kokku kukub ja haiglasse satub, pakub kolleeg talle võimalust puhata tema mereäärses suvekodus Hiiumaal. Elu klaasverandaga hubases majas meeldib Jessikale väga ja ta hakkab unistama väikese sisustuskaupade poe avamisest. Elu Hiiumaal muutub veelgi ilusamaks, kui Jessika tutvub kunstnik Kristoga.
Christoffer Holsti „Unustatud retseptiraamat“ on oskuslikult kirjutatud teos perekondlikest saladustest ja uutest võimalustest. Loo keskmes on restoranikriitik, kes leiab oma ema vana retseptikogu ja asub välja selgitama ema kadumise saladust. Hoiatus! Lugedes võib tekkida ootamatu isu uute põnevate roogade järele! (ilmub detsembris)
Sarjas „Tõlkes leitud“ ilmunud „Pöörased pöörded“ on järg peamiselt krimikirjanikuna tuntud Anna Janssoni ajaviiteromaanidele „Ilusalongi saatusejumalanna“ ja „Piirideta ämmad“. See on lugu armastuse tõusudest ja mõõnadest ning elust justkui Ameerika mägedel. Gotlandi saarel Visbys ilusalongi pidav Angelika elab koos bipolaarse Magnusega, kuid naine ei tea seda. Ühel päeval lõpetab Magnus ravimite võtmise. Tagajärjed on hirmsad, oma käitumisega ei riski Magnus lihtsalt raha, vaid ka armastusega. Lisaks põnevale ja südamlikule loole leiab raamatust ka valiku toiduretsepte Angelika kokaraamatust.
Elle McNicolli „Mingi säde“ on 9‒12-aastastele lastele mõeldud mõjuv lugu sellest, mis tunne on elada maailmas, kus erinevusi kardetakse ja tõrjutakse – sedakorda autismispektri häirega tüdruku näitel. Lugu voolab rahulikult ja sujuvalt, moodustades võluva terviku, kus ajaloos toimunud nõiaprotsessid on oskuslikult seostatud tänapäevaga. McNicolli jutustajahääl on tasakaalukas ja soe, avades maailma, millest me enne ehk suurt midagi ei teadnud. Mulle meeldis väga, et raamatus on kaks autismispektrihäirega tegelaskuju: peategelane, 11-aastane Addie ise ja tema täiskasvanud õde, kes aitab mõista ja sõnastada seda, mida laps ise seletada ei oskaks.
Mis oleks jõulud ilma Lottieta! Katie Kirby „Lottie Brooksi pööraselt kaootilised jõulud“ on ootuspäraselt lõbus lugemine, mis peidab endas ka väärtuslikke tarkuseteri. Nagu ikka, teeb Lottie paar väikest valearvestust ja asjad lähevad käest ära. Toby on ikka Toby, hamstrid sama traksis nagu alati, väikeõde Bella õpib ropendama, kogu suguvõsa sajab Brookside juurde jõuludeks sisse ja pere teeb kangelaslikke jõupingutusi, et selle kõigega toime tulla. (ilmub novembris)
Jukka Behmi „Imepoiss Leon“ on mõnus jalgpalliraamat, mis sobib 12-aastastele ja vanematele jalgpallisõpradele. Küllap on nii mõnigi jalgpallihuviline hellitanud endas unistust jõuda maailma tippude sekka. Et mis oleks kui … 13-aastane Leon saab täpselt teada, mis siis juhtub. Tema oskusi pannakse tähele ja ta värvatakse mängima mainekasse Inglismaa võistkonda. Oli väga huvitav lugeda, mis selle kõigega kaasneb ja mis jalgpallimaailma telgitagustes tegelikult toimub. (ilmub novembris)
Sügisõhtutesse soovitame häid krimiraamatuid, mis oma haaravusega lasevad unustada õues valitseva hämaruse ja kurbuse möödunud ilusast suvest.
Ilmunud on Helena Marchmonti Bunburry muhekrimisari, mille tegevus leiab aset maalilises Cotswoldsi külakeses Bunburrys, kohtub miss Marple Oscar Wilde’iga. Sarja esimeses osas, „Mõrv eesriide taga“, möllavad koorekommide valmistamise ja traditsioonilise heleda õlle joomise taustal kired, (armu)kadedus, vihkamine ka leiavad aset mõrvad – ning seda kõike on vürtsitatud igati teretulnud huumoriannusega!
„Mõrv eesriide taga“ on soe, humoorikas ja meelt lahutav, täpselt paraja pikkusega, et seda näiteks koorekommide valmistamise (või veel parem, pruukimise) kõrvale lugeda, muutumata seejuures liigselt siirupiseks! Lisaks on raamat täpselt paraja pikkusega, et võtta see kaasa bussi- või rongireisile!
Bunburry mõrvalood on hea valik kõigile, kes armastavad Alexander McCall Smithi leebet stiili ja naudivad Richard Osmani „Neljapäevase mõrvaklubi“ sarja!
Satu Rämö „Jakob“ on kolmas osa Satu Rämö Soomes ülimenukaks osutunud „Hilduri“ krimisarjast. Selles osas toimub tegevus jõulude ajal Islandil ja Soomes, kus politseiuurija Hildur Rúnarsdóttir ja tema töökaaslane, soomlasest politseipraktikant Jakob Johanson (kes endiselt vilkalt kampsuneid koob!) peavad taaskord lahendama kummalisi mõrvu, mis justkui viitavad Islandi lastelaulule jõulude eel mäestikust alla laskuvatest jõuluvanadele.
Töö kõrvalt valmistub Jakob uueks kohtuprotsessiks oma vanemlike õiguste kaitsmise nimel, et oma poja Matiasega normaalselt kohtuda ja suhelda. Kui kaugele on ta valmis minema? Ja kas lõpuks laheneb ka Hilduri omal ajal kadunud väikeõdede saatus?
Mattias Edvardssoni „Luba, et vaikid“ on nutikas ja ootamatu krimiromaan, mis näitab meile, kui vähe me tegelikult teame meie kõige lähematest inimestest. Edvardssoni täpne arusaam inimkäitumisest ja valedest, mida räägime, et päästa neid, keda armastame, teeb sellest pingelise psühholoogiline põneviku, mida on raske käest panna.
Trelleborg on väike Rootsi linn, kus kõik teavad kõike ja minevikku ei unustata kunagi. Kui jõukast perest pärit Amanda leitakse mahalastuna keset ööd muulilt, saab tema poiss-sõbrast Nikost peamine kahtlusalune. Kuid kas asjad on tõesti sellised, nagu nad paistavad? Kas Niko on pärinud oma isa vägivaldsed kalduvused või süüdistatakse noormeest alusetult? Ja miks ta keeldub politseile midagi ütlemast? Niko väidab, et on andnud vaikimisvande – aga kellele?
Peter May kuulub mu lemmikute hulka. „Must laht“, mille tegevustik leiab aset kümme aastat pärast Lewise triloogia viimase raamatu sündmuseid, on just üks selliseid raamatuid, mida olin ise seda teadmata oodanud.
Fin MacLeod lootis saarelt lahkudes, et ei pea sinna enam kunagi naasma. Aga saatusel on varuks teised plaanid ja mees leiab end taas saarelt, lahendamas teda ennast lähedalt puudutavat kuritegu, mille juured on kinni minevikus. Päevavalgele tõuseb kõik, mis on seni olnud peidus pinna all ja oodanud hetke, et panna proovile peresidemed. Lewise triloogiast on saanud tetraloogia!
Soovitan lugemiseks kõigile Ann Cleevesi Vera-lugude austajatele!
Freida McFaddeni uusimas raamatus „Koduabiline jälgib sind“ on Millie („Koduabiline“ ja „Koduabilise saladus“) nüüdseks Enzoga abiellunud ja lapsed saanud ning viimaks saavad nad endale lubada maja kenas ja turvalises linnaosas.
Aga … sekeldused ei lase end kaua oodata. Majast kostavad öösiti mingid imelikud kriiksuvad helid, naabrid käituvad veidralt, Millie tabab oma koduabilise varguselt, minevik jõuab talle ootamatult järele … ja siis võtavad sündmused väga kurjakuulutava pöörde.
Freida McFadden krutib meisterlikult pinget ega valmista oma fännidele pettumust! (ettetellimisel, ilmub oktoobris)
Katrine Engbergi „Valged ööd“. Nagu ka sarja eelmises raamatus „Põlev leht“, mis ilmus eesti keeles möödunud aastal, on siin peategelaseks eradetektiiv Liv Jensen – veidi veider düsfunktsionaalne nohik, kes joob ainult koolat ja kellel on naljakad ümarad sinised silmad nagu multikategelasel.
Ühel varakevadisel hommikul ärkab teismeline tüdruk Shirin telgis Vorsø saarel Horsensi fjordi ääres. Tema vanem vend on kadunud. Nende isa, omal ajal Iraanist põgenenud Tami tahtis neid koidikul äratada, et nad hommikul kalale läheksid, kuid nüüd on päike juba kõrgel. Shirin läheb isa telki teda äratama, kuid leiab isa läbilõigatud kõriga vereloigus lebamas. Kas mõrv võib olla seotud Sandholmi põgenikelaagriga?
Juhtum langeb Kopenhaageni mõrvade osakonna juhi Petter Bohmi lauale, kes palub Livilt abi, et juhtum lahendada ning Shirin ja tema vend enne mõrvarit üles leida. Livi kodust Vesterbro keldrikorteris hargnevad jäljed nii minevikku kui olevikku ning koduõue elanikeni, kes peavad tasapisi ära tundma, et vaikusel on alati oma hind. (ilmub oktoobris)
Elly Griffithsi „Postskriptumimõrvad“ on järg raamatule “Surm ridade vahel. Krimilugude väljamõtlemine võib osutuda surmavaks!
90aastase naise surmas ei tohiks olla midagi kahtlast. Ainult … nagu selgub, oli see naine „mõrvakonsultant“, kes kirjanikele raamatutegelaste teise ilma saatmiseks soovitusi ja näpunäiteid jagas. Kas on võimalik, et mõnda neist rakendati tema enda peal? Igatahes paistab nii arvavat naise hooldaja Natalka!
Käsikirja minuni jõudes mõtlesin, et viskan korraks pilgu peale … ja enne kui arugi sain, mis toimub, tahtis koer teada, kus on tema õhtusöök ja millal me jalutama läheme! Kirjastaja puhul on see kõva sõna! Raamatu lõpetamine venis öösse ja igatahes soovitan ma seda soojalt Anthony Horowitzi ja Agatha Christie fännidele ja üldse kõigile, kes on vähegi kunagi mõelnud, kuidas need kirjanikud ikkagi nii realistlikke kuriteostsenaariume välja mõtlevad. (ilmub oktoobris)
