Suvi on puhkuste, päikesepaiste (või siis pleedi ja kuuma tee) ja heade raamatute aeg! See on aeg, mil päevad venivad pikemaks ja raamatud kutsuvad valjuhäälselt: „Astu sisse meie maailma!“
Seekordses lugemisretkes rändame sajanditagusesse patriarhaalsesse abielupõrgusse koos Constance Ringiga, kes avastab, et vabadus pole naisele kunagi niisama kingitus. Siis lendame läbi lahingute ja rahutuse eksootilistele Saalomoni saartele romaanis „Hotell Tulagi“, kus eluraskused ja armastus käivad käsikäes. Ja lõpuks sukeldume pingelisse psühholoogilisse põnevikku “Kinnimõistetu”, kus leinav isa asub ohtlikule teekonnale, et paljastada oma poja kadumise tõde.
Ükskõik, kas tahad mõelda sügavalt, hingata sügavalt või lihtsalt hingetuks jääda – sel suvel on raamatud, mis sind leiavad.
Kui hakkad “Constansce Ring” raamatut lugema, ei oska arvatagi, kui kaasaegne see tundub. Noore Constance’i abielu on kõike muud kui roosiline – ta ei tea elust ega armastusest suurt midagi, aga peab kohe „täiskasvanuks“ saama. Loed ja tunned, kuidas temas kasvab vaikne trots ja teadmine, et midagi on väga valesti. Raske, ilus ja kuratlikult aus raamat.
“Hotell Tulagi” on selline raamat, mis esialgu tundub rahulik – mees sõjast, hotell troopilisel saarel –, aga siis hakkab see sind tasapisi endasse mässima. Jacki igatsus, minevik, uued ja vanad inimesed … Kõik loksub paika omas rütmis. Minevik ei lase lahti, aga luule annab selle mõistmiseks vahel just õige sõna või pakub hingetõmmet, mis viib edasi. Vahel lihtsalt on hea lugeda midagi, kus elu on küll valus, aga siiski elamist väärt.
Sebastian Fitzeki “Kinnimõistetu” on lugu, mis paneb mitmel korral hinge kinni hoidma. Isa, kes teeb kõike, et leida tõde oma kadunud poja kohta. Psühhopaat, kes mängib mõistusega. Ja haigla, kus enam ei saa aru, kes on päriselt hull. Pingeline ja häiriv, aga selline, millest ei saa enne lahti, kui oled viimase lehe keeranud.
