Norra kirjaniku Nina Lykke romaan „Ega me siin lõbu pärast ole“ on ainulaadne kombinatsioon küünilisusest ja empaatiast.
Kui oma varasemates raamatutes on Lykke paljastanud õpetajaid ja arste, siis nüüd võtab ta ette enesega rahuloleva kultuurieliidi. Huumori ja terava vaatlusoskusega autor heidab taas valgust jõuka ühiskonna negatiivsetele mõjudele. Ta kinnitab oma meistri staatust kõrgkeskklassi edevuse paljastamisel, näidates, kuidas kultuurimaailmas on epideemiana levinud uued ideed: kunst peaks olema provokatiivne, ühiskond peaks olema tolerantne – aga nii, et keegi ei solvuks … Kriitikud on nimetanud tema teost ka kõrgeimat sorti sotsiaalseks satiiriks.
Loo keskmes on viiekümnendates kirjanik Knut A. Pettersen, kes on tuntud tänu paarkümmend aasta tagasi ilmunud menuromaanile. Vananeva ahtra kirjanikuna ja kokku kuivanud honorariga on tema elu üsna nukker. Ootamatult saab ta kutse mainekale Lillehammeri kirjandusfestivalile – lühikese etteteatamisega, ilmselgelt kellegi asendajaks –, ja ta läheb sinna muu hulgas ka tasuta söögi-joogi pärast. Teda on kutsutud osalema paneeldiskussioonis teemal „Truudusetus elus ja kirjanduses“. Toetajaks võtab ta kaasa oma homost naabrimehe. Knut vajab tõesti tuge, sest üks kaaspanelistidest on tema endise naise uus abikaasa ja teine – noor naiskirjanik, kes on muutnud Knuti naerualuseks, kirjeldades kohtumist temaga oma viimases autofiktsionaalses romaanis.
Nagu Lykke puhul ikka, käsitleb raamat ka keskklassi keerulisi peresuhteid, lahutusi ja abieluväliseid asju.
Nina Lykke (snd 1965) on üks tänapäeva Norra säravamaid kirjanikke, kes näeb kõiges koomikat. Ta saavutas tuntuse ja tunnustuse kahe romaaniga: „Ei ja veel kord ei“ (2016) ja „Surmahaigus“ (2019, eesti keeles 2021). Viimase eest pälvis ta maineka Brage auhinna. Romaan „Ega me siin lõbu pärast ole“, mille autor kirjutas osaliselt Tartus, ilmus aastal 2022. Nina Lykke romaane on tõlgitud üheksateistkümnesse keelde ja neile on saanud osaks väga suur lugejamenu.
Tõlkija Sigrid Tooming
