Anna Jansson – kirjanik, kes kombineerib loovuse ja distsipliini

Eelmine arvustusMärtsi kuu raamatud

Kas teie kujutate ette, et võiksite veerandsaja aasta jooksul kirjutada 90 raamatut? Jah, 90! Justkui see poleks juba iseenesest paras vägitükk, lähme veel paar sammu kaugemale ja lisame võrrandisse ka kõigist tähtaegadest kinnipidamise ning pere, töö ja igapäevakohustused …

Just sellise kaelamurdva ülesandega on aga hakkama saanud Anna Jansson. Ta ärkab kogunisti kell 4.30 hommikul ja veedab iga päev üle kümne tunni kirjutades, kaotamata seejuures oma loomelusti. Selline ebatavaline kombinatsioon äratab aukartust ja – nagu Anna koostööpartnerid tunnistavad – sunnib teisigi oma valikute peale mõtlema, muutes nad seeläbi paremaks inimeseks. Hiljuti tähistas see hämmastava enesedistsipliiniga Rootsi autor oma 25. aastapäeva kirjanikuna.

Kirjastusel Eesti Raamat oli au ja rõõm Anna tähtsast päevast osa saada ning lähemalt kuulda, kuidas sündisid teosed, mida meiegi oma lugejatele pakume.



„Maria Werni juhtumite“ sari sai alguse poolkogemata. Kui Anna Janssoni pere 1990ndate lõpus endale esimese arvuti soetas, hakkas tulevane kirjanik seda ajaviiteks proovima. Selle tulemuseks oli tema esimene käsikiri, milles tegutseb südamlik ja söakas politseidetektiiv Maria Wern. Teos poleks äärepealt trükivalgust näinudki, sest Anna lapsed kaotasid faili ära. Õnneks leiti see arvutisügavustest siiski üles. Sellest käsikirjast on välja kasvanud praeguseks 26 raamatust koosnev sari, mida on tõlgitud enam kui 20 keelde ja mida on ainuüksi Rootsis müüdud üle seitsme miljoni eksemplari. Ka meie lugejateni jõuab sarjast peagi järjekordne teos, „Võllamäe valvurid“.

Kristoffer Barki põnevikusari, mille esimene osa kannab pealkirja „Tütar kadunud“, on aga inspireeritud kohtumisest ühe mehega, kes tõepoolest oma kadumajäänud tütart taga otsis. Sarja peakangelasest, empaatilisest ja sümpaatsest detektiivist Kristoffer Barkist on saanud paljude lemmik, kellele ikka ja jälle kaasa elatakse. Eesti keeles on sarjast ilmunud juba viis raamatut.

Ka helgetooniline „Ilusalongi saatusejumalanna“ on saanud tõuke päriselust, täpsemalt tantsutunnist. Märganud seal üht meest ja naist teineteist alatasa häbelikult piidlemas, astus Anna otsustavalt ligi ja tegi ettepaneku, et nood võiksid koos pubisse minna. Nüüdseks on see paar abielus, juhtum aga ajendas Annat kirjutama ajaviitesarja, milles juuksur Angelika koos oma õdedega kosjamoorina tegutseb. Eesti lugejaid on sellest sarjast juba rõõmustamas ka raamatud „Piirideta ämmad“ ja „Pöörased pöörded“.

Südamlik ja hea huumorimeelega Anna Jansson on aastaid töötanud meditsiiniõena, kes, muide, minestab verd nähes – järjekordne põnev vastuolu! Nii põimib ta oma teostesse alati oskuslikult ka tegelaste terviseprobleeme ja laseb neil rinda pista eetiliste dilemmadega.

Mõne aasta eest hakkas Anna Janssoni tütar koostama hämarat statistikat selle kohta, mis tema ema krimiteostes toimub. Tulemused üllatasid Annat ennastki: selgus, et kirjanik suudab täiesti unustada, kes tema raamatutes kuidas oma otsa leiab. Toome siin mõned numbrid välja.[*]

Anna Janssoni raamatutes on mõrvatud 89 inimest, lisaks esineb 10 enesetapu- ja 17 tahtmatu tapmise juhtumit. Hukkunute seas on mh 7 arsti, 7 alaealist, 6 meditsiiniõde, 5 kunstnikku, 5 pensionäri, 3 vägistajat ja 4 muud kurjategijat, 3 psühholoogi, oma lõpu on leidnud ka mõned keskastmejuhid. Nende süngete tegude taga on kokku 30 mõrvarit, kusjuures suurim on pensionäride osakaal (3).

Tapmisviisidest on Jansson oma raamatutes eelistanud terariista kasutust (41 juhul), mürgitamist (13 juhtu), kägistamist või lämmatamist (13 juhtu), süütamist (7), mahalaskmist (5), uputamist (4) ja rituaalset ohverdamist (2). Ebatavalisematest viisidest võib nimetada näiteks organivargust operatsiooni ajal, uputamist grappa-tünni või džoki surnukstulistamist hetkel, kui too oli võitmas V75 võidusõitu …

Anna tunnistab, et selles statistikas on tema jaoks nii mõndagi häirivat, eriti asjaolu, et ta on lasknud surma saada nii paljudel pensionäridel ja alaealistel – võrreldes näiteks vägistajatega. Seda negatiivsust püüab ta kompenseerida oma ajaviitesarjaga, mille keskne sõnum on armastus.

Meeleolukalt kohtumiselt jäi Anna Janssoni kohta kõlama ütlus: lugejad saavad alati täpselt seda, mida ootavad – ja iga kord veel midagi kauba peale.


[*] Allikas: Anna Janssoni peokõne 19.02.2025 Stockholmis

Pilt @kajsa.charlotta.studios

Digiread

- Reklaam -spot_img

Jaga oma arvamust raamatu kohta

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia