13. detsembril 2024 kuulutas Eesti Kirjastuste Liit välja kampaania „Loe raamatuid. Loe eesti keeles!“. Eesti Raamatu Aastaga seoses võiks seda üleskutset laiendada: „Loe eesti autorite raamatuid!“.
Lisaks ametlikult tunnustatud kirjanikele, kelle teostest saavad müügihitid, on veel üks tähelepanuväärne kategooria: kirjanikud, kelle teosed on eriti nõutud raamatukogudes. Nende laenutusnumbrid ei jää alla menukirjanike omale. Sageli aga ei tea avalikkus neist kuigi palju. Meie kirjastuse autorite seas on kaks sellist, kelle kohta võib väita, et nad on Eesti enim loetumad, kuid samas vähim tuntud kirjanikud – Marje Ernits ja Eet Tuule. Mõlema kohta võib tunnustavalt öelda, et nad on tänapäeva Eesti rahva kirjanikud (mitte segi ajada nõukaaegse rahvakirjaniku aunimetusega :)).
Kunstnikuks õppinud ja sel alal pensionile minekuni töötanud Marje Ernits avaldas oma esimese raamatu, kui oli üle viiekümne. Praeguseks on temast saanud üks viljakamaid kirjanikke, kes on alates 2003. aastast avaldanud 57 raamatut. Tema 58. raamat – „Mehed minu elus“ – ilmub maikuus. Produktiivse autorina on teda sageli nimetatud nais-Kaugveriks. Oma edu põhjuseks peab Ernits asjaolu, et inimesed leiavad tema raamatutest iseennast. Nad leiavad sarnaseid olukordi, sarnast suhtumist ja see kõnetab inimesi.
Üheks suurimaks tunnustuseks peab autor ise ühe lugeja kommentaari, et tema raamatutes ei ole ängi ja inimene saab neist aru – ta saab emotsiooni, mis tal muus elus puudu oli.
Ilmselt panebki just äratundmisrõõm nii paljud inimesed Marje Ernitsa raamatuid lugema, sest teemasid leiab autor nii minevikust kui tänapäevast. Selle viljaka autori loomingus on luulet, novelle (kogu „Liblikas õlal“), romaane (triloogia „Sõjarahu aastad“: „Helge tulevik“,
„Sotsialistlik realism“, „Vabaduse nimi on Vabadus“; „Igatsusest sinu järele“, „Sirelililla“ jt), aga ka ulme- („Kaheksas maailm“) ja krimilugusid (Ira Teveri ja Aadi Lumiste põnevikud).
Raamatukogude laenutuste edetabeli tipus on samuti küpses eas raamatuid avaldama hakanud Eet Tuule, kellelt on seni ilmunud 24 raamatut. Ka tema leiab oma teemad elust enesest, peamiselt loodusest, sest on juba üle 70 aasta tegelenud linnuvaatlusega (ta on Eesti
Ornitoloogiaühingu auliige). Tuule on öelnud, et kirjutab nn lihtsale inimesele võimalikult lihtsalt. „Elu on toonud mulle kätte palju teemasid ja toimetajad on tunnistanud, et tean, millest oma raamatutes räägin. Paljusid nüüdisaja elu peensusi ma ei tunne. Minu maailm on loodus, mis pole muutunud sama palju kui linn ja inimesed.“
Ta tunnistab ka, et kirjutamise puhul on tal üks omamoodi komme: kui looga peale hakkab, siis ta enamasti ei tea, kuidas see lõppeb. Ta paneb paika tegelased ja laseb neil ise oma elu elama hakata.
Alustanud 2014. aastal loodusjuttudega, järgnesid neile autobiograafilised romaanid „Poisike rukkis“ ja „Keset ilu ja valu“. Kõigis oma lugudes on Tuule oskuslikult põiminud inimestevahelised suhted ning looduse ja loodushoiuga seotud teemad („Perekonnavalss
männikus“, „Peeglikillud“ jt). Lisaks uurija Marko Tammiku põnevikele, milles samuti on oluline osa nii loodusel kui inimsuhetel, on Eet Tuule avaldanud ka ulmesugemetega romaane („Kimalased piksekivil“, „Rästikuvälu“).
Enim laenutatud autorite hulka jõudis oma Hiiumaa mõrvalugude sarjaga Siiri Julge, kes on sündinud ja kasvanud Hiiumaal Kärdlas. Üheksakümnendatel Rootsi majandust õppima läinud Julge elab ja töötab Jönköpingis tänini. Kirjutamiseks sai ta tõuke Skandinaavia
krimikirjanikelt, kellest paljud on oma sünni- või elukoha mõrvade tallermaaks muutnud. See toob nendesse kohtadesse turiste, ja nii loodab Julge, kes oma südames elab kaasa Hiiumaale ja tema arengule, et huvi saare vastu kasvab. Mõrvalugude sarjas on ilmunud viis raamatut: „Igatsus“, „Mineviku varjud“, „Jumalik arm“, „Saatuse mäng“ ja „Tõe hind“. Julge nimetab oma krimilugusid feelgood-krimiks, sest neis on kolm paralleelset liini: mõrv, Hiiumaa eluolu ja juhtivtööga seotud mõtted, sest juhtivtöötajate nõustamisega on ta ise aastaid tegelenud. Kätt on Julge proovinud ka päris feelgood žanriga: eelmisel aastal ilmus temalt suvitusromaan „Pitsid ja pitsud“.
Lugejate südame on oma suurepärase jutustamisoskusega võitnud Moon Valley romaanide autor Liisi Raamets, kes on üle 15 aasta töötanud juristina. Ta on avaldanud arvamust, et kirjaniku ja juristi elukutsetes on palju ühist. Mõlemad eeldavad head sõnaseadmisoskust, loogilist mõtlemist ja loomingulist lähenemist ning nagu kirjaniku puhul, moodustab ka juristi tööst suure osa oma mõtete ja seisukohtade kirja panemine. Raametsa romantiliste põnevike sarjas on ilmunud neli raamatut: „Juhuslik kohtumine“, „Viimane suudlus“, „Surmav saladus“ ja „Täiuslik kättemaks“. Maikuus ilmub viies osa – „Saatuslik hetk“. Autor lubab Racheli ja Chrisi lugudele lisa.
Meie autoreist tasub silma peal hoida ka noortele kirjutaval Ene Sepal, seiklusliku fantaasiaromaani „Sulid ja sulased“ autoril Timo Talvikul, ajalooteemadel kirjutaval Roland Tõnissonil ja teistelgi. Ilmumas on nii põnevust ja pinget pakkuvaid kui ka kaugetest aegadest ja tänapäeva elust rääkivaid raamatuid.
Lugegem eesti autorite teoseid!
